Stanfordi uuring erakorralise meditsiini osakonnas
Randomiseeritud kontrollitud uuringus osales 49 arsti ja õde, kes töötasid kolm järjestikust 12-tunnist öövahetust. Uinakugrupp sai kell 3 öösel 40-minutise uinakuvõimaluse. 90% neist jäid magama, keskmiselt 24,8 minutiks.[1]
Kell 7.30 oli uinakugrupil vähem tähelepanulünki, rohkem energiat ning vähem väsimust ja unisust kui kontrollgrupil. Kohe pärast ärkamist, kell 4, oli nende mälutesti tulemus aga halvem.[1] See on uneinertsi mõju, mistõttu uurijad soovitasid jätta uinakuaja sisse ka ärkamise aja.
Mida ütleb meta-analüüs
2020. aastal ajakirjas Sleep avaldatud süstemaatiline ülevaade koondas 18 uuringut 494 osalejaga, kellest kuus tehti päris töökeskkonnas. Öövahetuse uinak parandas kognitiivset sooritust võrreldes uinakuta tingimusega. Vahetult pärast ärkamist halvenes ainult mälu, üldine sooritus mitte.[2]
Järeldus tööandjale
Uinak toimib, kui sellel on koht ja aeg. Planeeri pärast ärkamist mõni minut enne vastutusrikast tööd. Vaikne privaatne kapsel otse osakonnas teeb pausi võimalikuks ilma eraldi puhkeruumi ehitamata.
Allikad
- Smith-Coggins R, Howard SK, Mac DT jt. Improving alertness and performance in emergency department physicians and nurses: the use of planned naps. Annals of Emergency Medicine. 2006;48(5):596–604. doi.org/10.1016/j.annemergmed.2006.02.005 (avaneb uues aknas)
- Dutheil F, Bessonnat B, Pereira B jt. Napping and cognitive performance during night shifts: a systematic review and meta-analysis. Sleep. 2020;43(12):zsaa109. doi.org/10.1093/sleep/zsaa109 (avaneb uues aknas)
